Hobusesõnnik

Hobusesõnnik on üks ütlemata kasulik põlluramm ja suurepärane peenramaaväetis, mida viimastel aastakümnetel on kasutatud küllaltki vähe. Kui Sa aga tahad oma taimi väetada loodussõbralikul ja aastasadade vältel traditsiooniliseks saanud viisil, siis on raske leida paremat valikut kui hobusesõnnik.

Hobusesõnnik on tähtsate makroelementide allikas, sisaldades lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. Samuti parandab see mulla füüsikalist struktuuri ja õhustatust ja on pinnasele vajalike ainete orgaaniline reserv. See tõstab vee infiltratsiooni taset ning pinnase veemahutavust, käitub pH puhvrina ja vähendab soolade taset.

hobusesõnnik
Villema hobusesõnnik

Kogenud aiapidajad ütlevad, et kui lamba-, veise- või eriti kanasõnnikuga on lihtne taimi „ära kõrvetada”, lisades sõnnikut kogemata liiga palju, siis hobusesõnnikut kasutades on see praktiliselt võimatu!

Et saada paremat ülevaadet erinevate sõnnikute toiteainesisaldusest, on abiks see tabel, mis on pärit Artur Viksi 1985. a. ilmunud raamatust „Aiandus väikeaedades”. Need arvud ei ole muidugi kõikumatud ja sõltuvad kindlasti loomade söödast, kuid hea ülevaate hinnangulistest keskmistest annab see tabel vast siiski. Tabelis on taimetoitainete keskmine sisaldus protsentides [%].

NP2O5K2OCaOMgO
Hobusesõnnik0,580,280,630,210,14
Veisesõnnik0,450,230,500,400,11
Seasõnnik0,450,190,600,180,09
Lamba- ja kitsesõnnik0,830,230,670,330,18
Kanasõnnik1,631,540,852,400,74

Nagu kõikide väetiste puhul, kehtivad ka hobusesõnniku kasutamisele kindlad reeglid, millest aiapidaja peaks kinni pidama. Näiteks ei tohi sõnnikut laotada lumele ja külmunud pinnasele – sõnnikut on ajalooliselt põllule laotatud sügis- või kevadkünni alla. Väetamise seisukohalt on hilissügisel laotatud sõnniku otsene ja kaudne mõju taimedele suurem kui kevadel laotatud sõnniku oma. Paraku on viimasel ajal tehtud teaduslikud uuringud tõestanud, et keskkonnale on ohutum laotada sõnnikut kevadel, kuna siis ei saa sügisvihmad ja talvised sulad viia taimedele vajaliku lämmastikku taimede juurteulatusest välja ning pinnase- või põhjavette.

Hobusesõnnik parandab mulla huumusesisaldust ja mikrofloorat ja aktiviseerib vihmausside elutegevust. Muuseas, „Maaleht” on ajakirja „Oma hobu” (3/2011) refereerides kirjutanud, et lisaks tavalistele köögiviljadele saab hobusesõnnikus kasvatada ka seeni. Kui nakatada oksa- ja lehekõdust ning hobusesõnnikust peenar sügisel puraviku kasvukohast välja kaevatud seeneniidistikuga, võib järgmisel aastal kivipuravikke korjata ilma metsa minemata.

hobusesõnnik
Villema hobusesõnnik

Kvaliteetset hobusesõnnikut saad Sa osta ka Villema hobutalust, kus elavad 4 tubli hobust, kes seda pidevalt toodavad, ja tubli perenaine, kes seda varju alla kokku korjab, sõtkub, segab, õhutab ja pakendab. Meie ei kasuta oma karjamaade väetamiseks kunagi midagi muud kui sedasama hobusesõnnikut ja ka meie hobuste talvehein on tehtud meie enda talu rohumaalt. Meilt hobusesõnnikut ostes saad Sa seega olla kindel, et mitte ühtegi keemilist väetist selle tootmiseks kasutatud ei ole ning see, mida Sa meilt saad, on puhtast loodusest traditsioonilisel viisil toodetud.

Kui tunned meie hobusesõnniku vastu huvi, siis palun võta meiega ühendust!


Teksti kirjutas Kristjan Korsten. Täname oma teabeallikaid, kes on Maaleht, ajakiri „Oma hobu”, Lilli Agro ja Artur Viksi raamat „Aiandus väikeaedades” (kirjastus „Valgus”, 1985). Tekst on viimati uuendatud 2020. a. aprillis.